Suguti Autor: Margus Punab

Suguti ehk peenis on mehe suguelund, mis väliselt koosneb peenisekehast ja peenisepeast. Peenisepea on ümberlõikamata mehel rahuolekus kaetud eesnahaga. Peenise nahk, eriti peenisepea piirkonnas, on tundenärvidega rikkalikult varustatud ja seetõttu väga tundlik. Anatoomiliselt koosneb peenis ühest käsn- ehk spongiooskehast ja kahest korgaskehast, mille kavernoosne kude sisaldab rohkesti õõnsusi. Käsnkehas kulgeb kusiti. Kusiti kaudu väljuvad organismist uriin ja sperma. Kusiti ei ole üksnes mehaaniline toru, vaid osaleb lihasetöö kaudu aktiivselt vedelike väljutamisel organismist. Käsnkeha kaitseb kusitit, aga osaleb ka erektsiooniprotsessis. Peenisepea moodustub käsnkoest. Korgaskehad vastutavad erektsiooni tekke eest.

Seksuaalse erutuse tekkimisel või peenise stimuleerimisel muudavad närvid lihaserakkude pinget, mille tagajärjel arteriaalse vere juurdevool peenisesse suureneb oluliselt, kavernooskoe tühimikud täituvad verega ja nende siserõhk tõuseb. Rõhu tõus surub verd peenisest äraviivad veenid kokku. Nii tekib erektsioon (jäikpundumine seoses vere juurdevooluga). Noorukieas võib erektsioon tekkida ka näiteks maadlemisel või mõne muu tugeva mitteseksuaalse ärritaja toimel. Öised erektsioonid on üsna tavapärane nähtus, kuid tasub meeles pidada, et nende tekkimine ei ole seksuaalse rahuldamatuse tunnuseks.

Täiskasvanud mehe peenise keskmine pikkus on 9 cm, enamikul meestel jääb see 7 ja 11 cm vahele. Mõnikord, näiteks külmas keskkonnas, ujudes ja ka stressiseisundis, võib peenis muutuda oluliselt väiksemaks. Erektsiooni ajal pikeneb peenis keskmiselt 5–10 cm.

Peenise siseehitus.