Polüneuropaatia Autor: Toomas Asser

Polüneuropaatia on perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi haigus, mille korral kahjustuvad närvi moodustavad eri tüüpi aksonid (närviraku kehast impulsse eemale juhtivad jätked) või neid kattev isoleeriv müeliintupp. Samaaegselt võivad kahjustuda nii tundekui motoorsete närvide kiud. Polüneuropaatia on sage haigus (2400 haiget 100 000 elaniku kohta). Paljud saavad selle diagnoosi vanemas eas, sest eakatel esinev polüneuropaatia on üks füsioloogilise vananemise ilmingutest. Polüneuropaatia võib olla iseseisev haigus või kaasneda teiste haigustega. Polüneuropaatiate põhjuseks on toksilised, ainevahetuslikud, põletikulised ja autoimmuunsed tegurid ning ka pärilikud mehhanismid. Haiguse kulg on äge või krooniline. Äge polüneuropaatia kestab päevi ja nädalaid, krooniline kuid ja aastaid. 

Kõige sagedasem polüneuropaatia põhjus on suhkurtõbi ehk diabeet, diabeedihaigetel avaldub see 30%-l juhtudest. Tihti kutsub polüneuropaatiat esile alkohol, mistõttu kroonilistest alkohoolikutest põeb seda umbes 20%. Polüneuropaatiat tingib ka B-rühma vitamiinide puudus. Samuti võivad selle põhjuseks olla kasvajate ravis tarvitatavad tsütostaatikumid ja ka mõned muud ravimid (nt sulfaniilamiidid, tuberkuloosiravimid isoniasiid ja kanamütsiin). Paljudel juhtudel jääb põhjus uuringutest hoolimata ebaselgeks.

Diagnoosimisel on oluline tähtsus närvijuhtivuse uuringul, osal juhtudel on vaja võtta närvist koeproov. Tundlikkuse ja motoorsete närvide juhtekiiruste vähenemine võimaldab diagnoosida polüneuropaatiat varakult enne kliiniliste nähtude teket.

Tüüpilise motoor-sensoorse polüneuropaatia korral on kergematel juhtudel ülekaalus tundlikkushäired. Jäsemete kaugemates osades, nagu tallaalustes või peopesades, tekib tuimus, mida vaevuste asukoha tõttu kutsutakse ka kinda- ja sokikujuliseks tundlikkushäireks, jalad oleksid nagu tules ja häirivad valulikud surinad – paresteesiad. Rasketel juhtudel lisandub ka lihasenõrkus. Haiguse ägedat kulgu (nt alkohoolikutel joomaperioodi ajal) iseloomustab eriti jalgade (kuid ka käte) valutundlikkus, punetus ja mõnikord turse. Need nähud võivad takistada kõndimist. Kroonilise haigusprotsessi korral arenevad nähud aeglaselt ning ka paranemine on pikaldane. 

Alkohoolse polüneuropaatia ravi eelduseks on alkoholi tarvitamise lõpetamine. Piisavalt pika (umbes 6 kuud) alkoholivõõrutuse ajal polüneuropaatia sümptomid leevenevad või taanduvad. Raviks kasutatakse Brühma vitamiine ning füsioteraapiat.

Vt ka avitaminoos.