Organismi taaselustamine kliinilisest surmast Autor: Joel Starkopf
Organismi taaselustamine kliinilisest surmast ehk reanimatsioon on organismi elutegevuse taastamine ravimenetlustega. Elustamine on võimalik kliinilise surma vältel ehk üldiselt kuni 5 minuti jooksul pärast hingamise ja vereringe (südametegevuse) lakkamist, s.o seni, kuni kudedes, eriti kesknärvisüsteemis, pole veel tekkinud pöördumatuid muutusi. Täiskasvanu taaselustamisel peab tegevus olema järgmine:
1. Tagada abistaja ja kannatanu ohutus.
2. Kontrollida, kas kannatanu on teadvusel: raputada kannatanut õlast, kõnetada teda piisavalt tugeval häälel.
3. a) Kui kannatanu vastab kõne ja/või liigutustega, siis
– jätta ta samasse asendisse (eeldusel, et tagatud on ohutus), hinnata tema seisundit ning kutsuda abi või saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;
– hinnata ta seisundit korduvalt.
b) Kui kannatanu ei vasta, on teadvuseta, siis
– hüüda abi;
– pöörata kannatanu seliliasendisse ja avada hingamisteed: asetada oma käsi kannatanu otsmikule (jättes vabaks pöidla ja nimetissõrme, et vajaduse korral sulgeda nina ning alustada kunstlikku hingamist) ja painutada pea kuklasse, teise käega tõsta kannatanu lõug üles.
4. Hoides hingamisteed avatuna, hinnata normaalse hingamise olemasolu:
– jälgida ja hinnata rindkere liikumist;
– kuulata kannatanu suu juures õhu liikumist hingamisel;
– tunnetada õhu liikumist kannatanu suu kohal oma põsel.
Esimestel südameseiskusele järgnevatel minutitel võib abistataval esineda agonaalne hingamine – üksikud, korisevad, vaevalised ja nõrgad hingetõmbed. See ei ole normaalne hingamine. Hingamise olemasolu hinnata mitte rohkem kui 10 sekundi jooksul. Kui tekib hingamistakistuse kahtlus, tuleb tegutseda edasi nii nagu hingamise puudumisel.
5. a) Kui kannatanu hingab normaalselt, siis
– pöörata ta külili stabiilsesse asendisse;
– saata keegi abi järele või minna ise abi kutsuma;
– kontrollida pidevalt kannatanul normaalse hingamise olemasolu.
b) Kui kannatanu ei hinga normaalselt, siis
– kutsuda kiiresti abi (helistada 112), vajaduse korral selleks kannatanu juurest lahkudes;
– alustada kiiresti kaudse südamemassaažiga: põlvitada kannatanu kõrvale, asetada oma peopesa kannatanu rindkere keskele, teine käsi asetada esimese käe peale. Mõlema käe sõrmed hoida sirutatult, olles kindel, et kompressioon rindkerel on suunatud ainult rinnakule, mitte roietele. Soovi korral võib sõrmed omavahel seostada. Kompressioon ei tohi mingil juhul langeda ei ülakõhu piirkonda ega rinnaku tipule. Hoides käed küünarnukkidest sirged ja kasutades oma keha raskusjõudu, vajutada kannatanu rindkerele nii, et vajutusjõud mõjuks kannatanu suhtes täpselt vertikaalselt. Vajutusjõud peab olema selline, et rindkere surutakse kokku 4–5 cm võrra. Lõpetada kompressioon ilma käsi rindkerelt eemaldamata. Korrata vajutusi sagedusega umbes 100 korda minutis (st natuke vähem kui kaks vajutust sekundis).
6. a) Kombineerida südamemassaaži ja suust suhu hingamist:
– 30 rindkerekompressiooni järel avada uuesti hingamisteed, painutades kannatanu pea kuklasse ja tõstes lõua üles; pigistada kannatanu nina kinni selle käe nimetissõrme ja pöidlaga, mis on kannatanu laubal; avada veidi kannatanu suu, sealjuures säilitades alalõua tõstetud asendi;
– hingata sisse ja katta kannatanu suu tihedalt oma huultega; puhuda aeglaselt õhku kannatanu kopsudesse umbes 2 sekundi jooksul, nii et on näha rindkeret tõusmas nagu normaalse hingamise puhul;
– säilitada kannatanu pea asend, eemaldada oma huuled ja jälgida rindkere langemist ning õhu väljumist kopsudest;
– hingata uuesti sisse ja korrata kunstlikku hingamist, seejärel asetada viivitamatult oma käed kannatanu rindkerele korrektsesse elustamisasendisse (mida on eespool kirjeldatud) ja sooritada 30 järgnevat kompressiooni;
– jätkata südamemassaaži ja suust suhu hingamist vahekorras 30:2;
– katkestada tegevus olukorra hindamiseks ainult siis, kui kannatanu hakkab normaalselt hingama; muul juhul jätkata pidevalt elustamist.
Juhul kui abistajaid on mitu, tuleks väsimuse vältimiseks südamemassaaži tegijat vahetada iga 2 minuti järel. Abistajate vahetamine peab toimuma nii kiiresti kui võimalik, et paus südamemassaažis oleks minimaalne.
b) Taaselustamine ainult südamemassaaži abil:
– kui abiandja ei ole suuteline või ei soovi teha suust suhu hingamist, võib rakendada ainult rindkerekompressioone sagedusega 100 korda minutis;
– katkestada südamemassaaž ainult juhul, kui kannatanu hakkab normaalselt hinga- ma; muudel juhtudel tagada katkematu südamemassaaž.
7. Elustamist jätkata, kuni
– saabub kvalifitseeritud abi ja võtab tegevuse üle;
– kannatanul taastub normaalne hingamine;
– väsimuse tõttu ei ole elustaja võimeline edasi tegutsema.
Imikule kunstliku hingamise tegemisel peab abistaja oma huultega katma imiku suu ja nina, puhuma õhku tema kopsudesse, nii et rindkere kergelt tõuseks. Südamemassaaži tehakse imikul ühe käe kahe sõrmega või eelistatult kahe käe pöidlaga, hoides rindkeret kahe käe vahel. Üle 1 aasta vanustel lastel tehakse südamemassaaži ühe käelabaga. Südamemassaaži ja hingamist tuleb imikutel ja lastel teha vahekorras 5:1.
Käte asend südamemassaaži tegemisel.
Nõuanded sel teemal
Selja nimmeosa valu
Kolm kuud on olnud alaselja valu. Valu ägeneb õhtul magama heites.Et saaks magama jääda, on vaja võtta valuvaigisteid.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan küsimuse eest.
Kolm kuud püsinud alaselja- ja nimmevalu vajab kindlasti tähelepanu, eriti Teie vanuses ja varasema vaagnatrauma järel. Samas on hea märk, et kõndides ja vesivõimlemise ...
hüppeliigese operatsioonijärgne turse
4 nädalat tagasi murdsin pindluu ja 2 pekset, tehti op ja pindluu fikseeriti plaadiga. Praeguseks haav on ilusti paranenud, muret teeb turse ümber liigese, nii pahkluu pool kui seespool jalga. Tundub nagu ...

Vastas dr Madis Veskimägi
ere! Tänan küsimuse eest.
Neli nädalat pärast hüppeliigese ja pindluu operatsiooni võib turse veel täiesti tavapärane olla. Hüppeliigese piirkond paraneb sageli aeglaselt ning turse võib püsida ...
Põlvevalu
Mul on juba aastaid valu põlvedes seoses liigeste kulumisega nn osteoartroos. Noorena oli juvenile reumatoidartriit, mil kõik liigesed läksid paiste.
Olen viimased neli aastat olnud tasakaalu probleemidega, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan põhjaliku kirjelduse eest.
Teie murest on aru saada, et tegemist ei ole lihtsalt „tavalise põlvevaluga“, vaid pikaajalise ja elu oluliselt mõjutava liigesehaigusega. Kui varasemalt ...
Tere
Mul kaks kuud juba üks silm vett ajanud välja ja see nii häiriv ja ära lähe kahed tilgad olnud ja kuivapisara tilgad ja zürteks aga ikka ja hommiku paistes ja õhta paistes ja punane välisnurk jookseb aina ...

Vastas dr Madis Veskimägi
re! Tänan küsimuse eest.
Kui üks silm jookseb vett juba kaks kuud, silmalaud lähevad hommikuti ja õhtuti paiste ning silma välisnurk punetab, siis vajab see kindlasti täpsemat arstlikku hindamist. ...
Kuhu pöörduda?
Tere.
Umbes aasta aega tagasi hakkas muret tekitama igakuine haigestumine. Alates sellest ajast ei ole ühtki kuud möödas, kui oleksin täielikult terve. Kui olen kokkupuutunud mõne just haige olnud ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan küsimuse eest.
Teie kirjeldatud vaevusi ei tohiks kindlasti lihtsalt kõrvale jätta. Kui noorel inimesel on tekkinud:
sage haigestumine,
märgatav ...
Madal hemoglobiin
Tere!
Minu abikaasal ( 68 aastane mees) on aeg-ajalt hemoglobiin nii madal, et on saadetud emosse vereülekannet saama.Talle on tehtud ka 3 x sooleuuringut, mis on alati olnud korras.Nii on ta jälle ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan väga olulise küsimuse eest.
Kui hemoglobiin langeb korduvalt väga madalale ning sooleuuringud on olnud korras, siis tasub kindlasti mõelda ka teistele võimalikele aneemia põhjustele peale ...
Pikalt kestev väike palavik
Tere !
Minu mure on selline et mul on laps 3 aastane. Ta jäi mõned nädalad tagasi haigeks, oli nohu, köha ja palavik , sain palaviku alla. Ma mõtlesin et läheb ilusti täielikult alla. Aga ta oli ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan väga põhjaliku kirjelduse eest.
Kirjelduse järgi tundub kõige tõenäolisem, et tegemist on pikaleveninud viirushaigusest taastumise perioodiga. Väikelastel võib pärast põetud viirusinfektsiooni ...
Pikalt kestev väike palavik
Tere !
Minu mure on selline et mul on laps 3 aastane. Ta jäi mõned nädalad tagasi haigeks, oli nohu, köha ja palavik , sain palaviku alla. Ma mõtlesin et läheb ilusti täielikult alla. Aga ta oli ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan väga põhjaliku kirjelduse eest.
Kirjelduse järgi tundub kõige tõenäolisem, et tegemist on pikaleveninud viirushaigusest taastumise perioodiga. Väikelastel võib pärast põetud viirusinfektsiooni ...
Tere
Minu mure selles et käisin 2 aastat tagasi lapsega pisarakanali sondeerimisel ja nüüd on täpselt samast silmast jälle hakkanud eritama rähma ja silm jookseb vett lapsel mida peaksin ette võtma ?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kui lapsel hakkab samast silmast uuesti erituma rähma ning silm jookseb vett, siis võib tegemist olla taas pisarateede osalise sulguse või ahenemisega. Väikelastel ...
Peavalu ja ärritunud silmad
Tere
7 päeva olnud peavalu mis tuleb põhiliselt kui olen pikali, siis kas öösel või hommikul. Või kui tõusen püsti, või istun. Pole ära läinud. Pole kunagi nii pikalt peavalusi olnud. Vererõhk ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus (7 päeva kestnud peavalu, mis tekib eriti lamades või asendi muutusel, ning samaaegne silmade punetus ja kuivus) vajab tähelepanu, kuigi enamasti ...
Vaata kõiki nõustamisi




