Kogelus Autor: Karl Karlep

Kogelus on kõne voolavuse ehk ladususe häire. Kõne tempot ja rütmi moonutavad toonilised (tt…tuli) või kloonilised (ko…ko… koju) kramplikud liigutused hääldamist, hääle teket või kõnehingamist korraldavates lihastes. Kõnes avaldub see häälikute, silpide või sõnade kordustena, venitustena ja takerdumistena (m…una). Põhjuseks peetakse lihaste lähteasendit ettevalmistavate närviimpulsside hilinemist, mille tõttu kõneloomemehhanism “murdub” hääldamisvalmiduse etapil. Mitmete neuroloogiliste uuringute tulemused on osutanud parema ja vasaku ajupoolkera puudulikule koostööle kogeluse korral. Kogelus võib esineda nii hea vaimse arenguga kui ka vaimse alaarenguga lastel, samuti alakõne ja häälduspuude korral.

Kogelus on valdavalt funktsionaalne (talitluslik)

hälve. Sel juhul on iseloomulik kramplike liigutuste sageduse ja kestuse sõltuvus suhtlemissituatsioonist ning väljundi keerukusest. Kogelus kujuneb kõige sagedamini

3–4-aastaselt, kuid võib tekkida ka varem või hiljem, näiteks kooliminekul. Kulg on sageli laineline, võib ette tulla kogeluse taasteke pärast edukat ravi. Mõju võivad avaldada ilm, kogeleja tervis, suhtluskeskkond. Harvem esineva orgaanilise kogeluse põhjuseks on ajukahjustus. Sel juhul on kogelus püsiv, ei sõltu situatsioonist.

Funktsionaalse kogeluse tekkepõhjusteks võivad olla mitmed bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid: pärilikkus, neurootilised häired, autonoomse närvisüsteemi labiilsus, kehalise arengu pidurdatus, positiivsete emotsioonide vähesus, täiskasvanute suur nõudlikkus lapse suhtes. Mõnikord vallandavad kogeluse näiteks psüühilised traumad, organismi nõrgestavad üldhaigused, kogeleva partneri imiteerimine, elamistingimuste järsk muutus, tülid perekonnas jm. Edaspidi mõjutab lapse isiksuse arengut juba teadmine kõnetakistuse olemasolust ja sellele reageerimine. Kujuneb kogeluskäitumine: püütakse hoiduda suhtlemisest, välditakse mõnd sõna (sageli sulghäälikutega algavaid sõnu), langeb enesehinnang, tekib kõnehirm, kasutatakse mitmesuguseid rituaalseid kaasliigutusi ja lisasõnu, näiteks jaa-jaa, nii-nii. Noorukieas on raskendatud suhete loomine, elukutse valik jms.

Kogeluse ilmnemisel soovitatakse lapsevanematel mitte juhtida lapse tähelepanu kõnetakistusele, kõnelda temaga rahulikult ja mõneti aeglasemalt, võimaluse piires vältida stressi põhjustavaid situatsioone, tugevdada lapse tervist (viibida looduses, kinni pidada kindlast päevakavast). Vajalik on konsulteerida neuroloogi ja logopeediga. Kui laps käib lasteaias või koolis, tuleb pedagooge teavitada sellest, millised olukorrad võivad kogeluse esile kutsuda.

Täiskasvanueas sõltub kogeluse ravi tulemus kõige enam inimesest endast. Alati on võimalik õppida kasutama kogelust vältivaid või vähendavaid kõnetehnikaid ja suhtlemisstrateegiaid. Kogeluse ravi korraldavad logopeedid, vajaduse korral sekkuvad ka psühholoogid ja arstid.

Nõuanded sel teemal

Pidev valu jalgades

Mureks on pidevad valud jala säärtes. Veidi ka põlved ja jalalabad aeg ajalt valutavad. Valutavad kogu aeg 24h järjest, ka öösel ei lase magada. Pidev pinge,valu just säärtes.
Olen terve elu olnud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu jalgades võivad põhjustada kahjustatud närvid, lihased, liigesed, liigeskapslid, sidemed ja kõõlused.
Kõrge kreatiinkinaas viitab just kahjustatud lihastele - püsivalt kõrge KK teeb võimalikuks ...

Loe edasi

MRT leid seljas ja edasine otsus

Tere.

Pidevate kaebustega kaelas, seljas, kätes ( käed surnud magades) ja liikuvus seljast piirangud igas suunas ja valulik.

Tehtud MRT sealt leitud tsüst, kuid vastus ja edasine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Röntgenoloog ei ole suutnud tsüsti olemust täpselt diagnoosida. Soovitan konsulteerida neurokirurgiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pinges kaelalihased

Tervist!

Juba mitu kuud vaevab lihaspinge kaelas ilma valuta vasakul poolel. Pinges oli kael kukla juures ja kah mälumislihas. Paar korda päevas kuulsin klõpsumist. Pead ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

vastatud

Loe edasi

armukadedus

tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .

Head harjutamist, ...

Loe edasi

Lapseeas pandud epilepsia

Tere küsimus,et dr Anu Sööt oli pannud 26 aastat tagasi diagnoosiks epilepsia.Olemas B ja C kategooria ning päästja tervisetõend nüüd vaja uuesti saada tervisetõend aga tänu selle diagnoosile on keeruline ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lapseeas alanud epilepsia korral võib hoovõimalus püsida kaua, sageli elu lõpuni. Et diagnoos maha võtta on vajalik läbida erilised uuringud kus hoogude ilmnemist provotseeritakse. Selleks tuleks ühendust ...

Loe edasi

diagnoos

tahan mulle pantud diagnoosist vabaneda

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga. Kui praegune Depoo-süst ei sobi, siis vahetage ravimit .

Tervislikud eluviisid - annavad hingerahu.

Rõõmsameelselt harjutused.

Jüsi O.-M. ...

Loe edasi

Lamictal

Tere!

Mure selles, et mulle on määratud hetkel lamictal 25mg 1 kord päevas aga ma tahaksin seda lõpetada. Põhjuseks auraga migreen ja pigem just need nägemishäired, mis on iga päev ja visual ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjast jääb väheks et olukorda põhjalikult analüüsida - vajalikud on kaebuste täpsustatud kirjeldus. läbivaatuse andmed ja tutvumine uuringutega. Lamictali üldiselt migreenivastase ravimina ei tarvitata, ...

Loe edasi

Äkiline valuteke selja keskosas.

Seljaga selline mure: väga järsku tekib tugev valu selja rinnaossa. Kõris hakkab pigistama, tahaks kogu aeg neelatada. Samal ajal hakkab valutama ka eestpoolt rinnaosa keskkoht. See valu on nii tugev, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Asja selgitamiseks ja ravisoovitusteks on vajalik visiit neuroloogi juurde.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Pearinglus, pingepeavalu.

Tere. Olen põdenud puukentsefaliiti nüüd juba 8a tagasi.Olen hädas pingepeavaludega ja aina süveneva pearinglusega.Istudes ja pikali olles on rahulik olla niipea kui püsti tõusen ja käima hakkan hakkab ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ainult selle kirja alusel ei saa soovitusi anda. Vajalik on arstlik läbivaatus ja tehtud uuringutega tutvumine.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591

Loe edasi

Tasakaaluhäire,mida teha

Pea on uimane tasakaaluhäire, kisub paremale poole käies,Millest see on tingitud .Perearst on teadlik ja psühhiaater rohud peal .Mida teha et paremaks läheks.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleb selgitada põhjus. Soovitan minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi