Haav Autor: Irma Nool
Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, millega mõnikord kaasneb ka sügavamal asuvate kudede ja elundite kahjustus. Haavu põhjustavad nii traumad kui operatsioonid. Sõltuvalt vigastuse sügavusest jaotatakse haavad lihtsateks, mille puhul ei ulatu vigastus nahaalusest koest sügavamale, ja komplitseerituteks, mille korral on vigastatud ka sügavamal asuvad koed. Haava põhilisteks tunnusteks on verejooks, valulisus ja koedefekt. Haava veritsemise intensiivsus sõltub vigastuse tekitanud eseme või instrumendi kujust, teravusest, haava asukohast ja purustuse ulatusest. Lõikehaavad veritsevad tugevamini kui muljumishaavad. Torkehaavade korral võivad esineda sisemised verevalumid ja verejooksud, mis algul jäävad mõnikord isegi märkamata. Haavade valulisus võib olla samuti üsna erinev, näiteks kuulihaavad valutavad vähe, kuid muljumis- ja rebimishaavad väga tugevalt. Põskede, huulte, keele, sõrmede ja väliste suguelundite piirkonna haavad ning vigastused on väga valusad.
Haava paranemise eelduseks on küllaldane vereringe selles piirkonnas, kärbunud koe eemaldamine, sobiva niiskuse ja hapnikuga varustatuse tagamine. Haava ravis tuleb arvestada individuaalseid tegureid, nagu kannatanu vanust, füüsilist seisundit, teisi haigusi ja nende ravi, toitumist, mõnuainete tarvitamist. Paranemist mõjutab lähiümbrus, isegi inimesed, kes haiget ümbritsevad. Haavainfektsioon, haava pidev traumeerimine liikumisel, keskkonna liiga madal või liiga kõrge temperatuur pidurdavad paranemist. Lastel ja hea toitumusega keskealistel paranevad haavad paremini kui eakatel, kehva toitumusega ja kurnatud inimestel.
Esmaabi haavade korral on tekkemehhanismile vaatamata (lõike-, torke-, põrutus-, raie-, laske- jt) põhimõtteliselt ühesugune – tugev verejooks tuleb kõigepealt peatada (käega haava kokku surudes, rõhksideme abil, tugeva arteriaalse verejooksu korral ka pingsideme – žguti või täispuhutava manseti abil). Ravitsemisel tuleb esmalt käed korralikult puhtaks pesta. Haava ei tohiks käega puudutada, vaid panna kätte kaitsekindad. Kui haav on prügine, mullane ehk nähtavalt saastunud, võib selle loputamiseks kasutada apteegist saadavaid desinfitseerivaid lahuseid või puhast joogivett. Joogikõlbmatu kraanivee korral sobib pudelivesi või jahutatud keedetud vesi. Kui on ilmne, et haav vajab õmblemist, ei tohi seda enne arsti poole pöördumist töödelda.
Haav kaetakse kuiva steriilse sidemega. Side või plaaster asetatakse haavale nii, et selle algus ja lõpp ulatuksid tervele nahale ning side või haavapadi oleks kindlalt haava peal. Haava ja haava ümbrust peaks kontrollima iga 24 tunni tagant. Vigastatud käsi või jalg tuleb tõsta kõrgemale, haavatud kehaosa tuleks võimaluse korral immobiliseerida (muuta liikumatuks). Esmaabivõtete hulka kuulub ka valutustamine, mis on vajalik suurte haavade, põletuste ning lahtiste luumurdudega kaasnevate nahavigastuste korral. Suuremad haavad vajavad õmblemist.
Haava tuleb jälgida, et õigeaegselt märgata infektsiooni tunnuseid: rohke eritis, äkiline verejooks, haava ümbruse turse, punetus, valulikkus, mäda eritumine, haava lahtiminek pärast õmbluste eemaldamist. Haavamädanikule viitavad ka haige halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus, pulsi kiirenemine.
Tüsistunud haava ravitakse antibiootiliste salv- ja geelsidemete abil. Surnud kude eemaldatakse dušitades või loputades. Vesi pehmendab koorikud, eemaldab mustuse ja haavas olevad ravimid. Mädase haava puhastamise tõhustamiseks võib kasutada vesinikperoksiidi 1–3%-list lahust. Ravi kestab kuni mädase eritise täieliku lakkamiseni ja nähtava värske granulatsioonkoe (veresoonterikas sidekude) tekkimiseni. Seejärel võib haava kinni õmmelda.
Vt ka esmaabi välise verejooksu korral.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Seede elundkond+ vererõhk
Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...
Läbipõetud Borrelioos
Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...
Rasv kõhul
Tere. Olen noormees. Teen sporti u 4-6x nädalas ja treening tunde üle 8-12h. Probleemiks on mulle mu kehakaal. Mõtlesin kunagi et rasv kõhul hakkab ära kaduma kui hakkan kasvama, aga pole siiani midagi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Sa oled 15-aastane, treenid 4–6 korda nädalas ja teed sporti väga palju — see näitab head tervist ja tugevat füüsilist aktiivsust. Mõistan, et kõhupiirkonna rasv ajab vahel muretsema, ...
Imelik punn keset suulage
Tere!
Nimelt on tekkinud nädalaga üks imelik punn keset suulage, hetkel on ka nohu ja kerge köha. Hommikuti ka natukene kurk kuiv ärgates. Mis punn see võib olla? see on täpselt keskel ja ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Pildi ja kirjelduse põhjal on kõige tõenäolisem, et tegemist on tavapärase limaskesta muutusega, mis tekib sageli viirushaiguse ajal (nohu, köha, kuiv kurk). Keset suulage asuv ümmargune ...
Kuulmislangus
Tervist!
Mul on ühes kõrvas kuulmislangus 40-50 detsibelli, teises kõrvas 35-45 (see oli ebaühtlasem graafik).
Mulle soovitati, et võiksin taotleda puuet.
Kas selline asi on võimalik?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh küsimuse eest. Teie kirjeldatud kuulmislangus:
ühes kõrvas 40–50 dB,
teises kõrvas 35–45 dB,
vastab kerge kuni mõõduka sensorineuraalse kuulmislanguse ...
Pidev liighigistamine e. hüperhidroos
Tere!
Mul on olnud juba aastaid, tegelikult alates lapseeast, probleem liighigistamisega. Probleem on igapäevane ning süveneb mingil määral ka stressi korral, kuid esineb ka rahulikus olekus. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Liighigistamine ehk hüperhidroos on üsna sage probleem ning võib alata juba lapseeas. Teie kirjeldus sobib väga hästi esmasele (primaarsele) hüperhidroosile, mis ei ole seotud ühegi ...
Palun seletage lahti
Haigestumine märtsis suur nõrkus d dimeeride tõus tehtud koormus test Kirjeldus: Koormustaluvus keskmine 4,9 MET koormatud 6min 21sec saavutas 74% ealisest maksimaalsest FR Stenokardia ei esinenud ST T ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Olete teinud väga palju õigeid uuringuid ja nende kokkuvõte on tegelikult rahustav – uuringud ei viita südame isheemiatõvele ega ohtlikule rütmihäirele. Selgitan iga osa eraldi.
Loe edasi
Pulss
Tere,
Soovin Teilt nõu propranolooli (propra-ratiopharm 40mg)kasutamise kohta. Neuroloog on mulle selle ravimi välja kirjutanud, pinge peavalude pärast, kuid soovin üle küsida, kas minu südamerütmi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Propranolool on ravim, mida kasutatakse sageli just pingetüüpi peavalude, ärevuse ja südame rütmikiiruse kontrolliks. Teie olukorras tuleb aga kaaluda, kas selle kasutamine on ohutu, ...
allergia joodi suhtes
Kuna mind ootab ees operatsioon, siis olen mures et sellises allergilises seisundis mulle seda ei tehta. Kas see on nii ja mida ette võtta?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjelduse järgi on Teil tekkinud hilistüüpi allergiline reaktsioon kompuuteruuringul kasutatud joodikontrastile. See ei ole „joodiallergia“ tavapärases mõttes (jood ise allergiat ei ...
Trombi oht
Viimastes vereanalüüsides RBC 5,97-6,06 Hct 52,2-52,6 Hb 180-181
Kas on trombiohtu või ei ole?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie vereanalüüside tulemused:
RBC: 5,97–6,06 (kõrge)
Hematokrit (Hct): 52,2–52,6% (üle normi)
Hemoglobiin (Hb): 180–181 g/L (kõrge)
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi




