Haav Autor: Irma Nool

Haav on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbiv vigastus, millega mõnikord kaasneb ka sügavamal asuvate kudede ja elundite kahjustus. Haavu põhjustavad nii traumad kui operatsioonid. Sõltuvalt vigastuse sügavusest jaotatakse haavad lihtsateks, mille puhul ei ulatu vigastus nahaalusest koest sügavamale, ja komplitseerituteks, mille korral on vigastatud ka sügavamal asuvad koed. Haava põhilisteks tunnusteks on verejooks, valulisus ja koedefekt. Haava veritsemise intensiivsus sõltub vigastuse tekitanud eseme või instrumendi kujust, teravusest, haava asukohast ja purustuse ulatusest. Lõikehaavad veritsevad tugevamini kui muljumishaavad. Torkehaavade korral võivad esineda sisemised verevalumid ja verejooksud, mis algul jäävad mõnikord isegi märkamata. Haavade valulisus võib olla samuti üsna erinev, näiteks kuulihaavad valutavad vähe, kuid muljumis- ja rebimishaavad väga tugevalt. Põskede, huulte, keele, sõrmede ja väliste suguelundite piirkonna haavad ning vigastused on väga valusad. 

Haava paranemise eelduseks on küllaldane vereringe selles piirkonnas, kärbunud koe eemaldamine, sobiva niiskuse ja hapnikuga varustatuse tagamine. Haava ravis tuleb arvestada individuaalseid tegureid, nagu kannatanu vanust, füüsilist seisundit, teisi haigusi ja nende ravi, toitumist, mõnuainete tarvitamist. Paranemist mõjutab lähiümbrus, isegi inimesed, kes haiget ümbritsevad. Haavainfektsioon, haava pidev traumeerimine liikumisel, keskkonna liiga madal või liiga kõrge temperatuur pidurdavad paranemist. Lastel ja hea toitumusega keskealistel paranevad haavad paremini kui eakatel, kehva toitumusega ja kurnatud inimestel.

Esmaabi haavade korral on tekkemehhanismile vaatamata (lõike-, torke-, põrutus-, raie-, laske- jt) põhimõtteliselt ühesugune – tugev verejooks tuleb kõigepealt peatada (käega haava kokku surudes, rõhksideme abil, tugeva arteriaalse verejooksu korral ka pingsideme – žguti või täispuhutava manseti abil). Ravitsemisel tuleb esmalt käed korralikult puhtaks pesta. Haava ei tohiks käega puudutada, vaid panna kätte kaitsekindad. Kui haav on prügine, mullane ehk nähtavalt saastunud, võib selle loputamiseks kasutada apteegist saadavaid desinfitseerivaid lahuseid või puhast joogivett. Joogikõlbmatu kraanivee korral sobib pudelivesi või jahutatud keedetud vesi. Kui on ilmne, et haav vajab õmblemist, ei tohi seda enne arsti poole pöördumist töödelda. 

Haav kaetakse kuiva steriilse sidemega. Side või plaaster asetatakse haavale nii, et selle algus ja lõpp ulatuksid tervele nahale ning side või haavapadi oleks kindlalt haava peal. Haava ja haava ümbrust peaks kontrollima iga 24 tunni tagant. Vigastatud käsi või jalg tuleb tõsta kõrgemale, haavatud kehaosa tuleks võimaluse korral immobiliseerida (muuta liikumatuks). Esmaabivõtete hulka kuulub ka valutustamine, mis on vajalik suurte haavade, põletuste ning lahtiste luumurdudega kaasnevate nahavigastuste korral. Suuremad haavad vajavad õmblemist.

Haava tuleb jälgida, et õigeaegselt märgata infektsiooni tunnuseid: rohke eritis, äkiline verejooks, haava ümbruse turse, punetus, valulikkus, mäda eritumine, haava lahtiminek pärast õmbluste eemaldamist. Haavamädanikule viitavad ka haige halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus, pulsi kiirenemine.

Tüsistunud haava ravitakse antibiootiliste salv- ja geelsidemete abil. Surnud kude eemaldatakse dušitades või loputades. Vesi pehmendab koorikud, eemaldab mustuse ja haavas olevad ravimid. Mädase haava puhastamise tõhustamiseks võib kasutada vesinikperoksiidi 1–3%-list lahust. Ravi kestab kuni mädase eritise täieliku lakkamiseni ja nähtava värske granulatsioonkoe (veresoonterikas sidekude) tekkimiseni. Seejärel võib haava kinni õmmelda.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral.

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi