Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Lapseeas pandud epilepsia

Tere küsimus,et dr Anu Sööt oli pannud 26 aastat tagasi diagnoosiks epilepsia.Olemas B ja C kategooria ning päästja tervisetõend nüüd vaja uuesti saada tervisetõend aga tänu selle diagnoosile on keeruline ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Lapseeas alanud epilepsia korral võib hoovõimalus püsida kaua, sageli elu lõpuni. Et diagnoos maha võtta on vajalik läbida erilised uuringud kus hoogude ilmnemist provotseeritakse. Selleks tuleks ühendust ...

Loe edasi

Lamictal

Tere!

Mure selles, et mulle on määratud hetkel lamictal 25mg 1 kord päevas aga ma tahaksin seda lõpetada. Põhjuseks auraga migreen ja pigem just need nägemishäired, mis on iga päev ja visual ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjast jääb väheks et olukorda põhjalikult analüüsida - vajalikud on kaebuste täpsustatud kirjeldus. läbivaatuse andmed ja tutvumine uuringutega. Lamictali üldiselt migreenivastase ravimina ei tarvitata, ...

Loe edasi

Äkiline valuteke selja keskosas.

Seljaga selline mure: väga järsku tekib tugev valu selja rinnaossa. Kõris hakkab pigistama, tahaks kogu aeg neelatada. Samal ajal hakkab valutama ka eestpoolt rinnaosa keskkoht. See valu on nii tugev, ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Asja selgitamiseks ja ravisoovitusteks on vajalik visiit neuroloogi juurde.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Pearinglus, pingepeavalu.

Tere. Olen põdenud puukentsefaliiti nüüd juba 8a tagasi.Olen hädas pingepeavaludega ja aina süveneva pearinglusega.Istudes ja pikali olles on rahulik olla niipea kui püsti tõusen ja käima hakkan hakkab ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ainult selle kirja alusel ei saa soovitusi anda. Vajalik on arstlik läbivaatus ja tehtud uuringutega tutvumine.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591

Loe edasi

Tasakaaluhäire,mida teha

Pea on uimane tasakaaluhäire, kisub paremale poole käies,Millest see on tingitud .Perearst on teadlik ja psühhiaater rohud peal .Mida teha et paremaks läheks.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tuleb selgitada põhjus. Soovitan minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Pidev valu vasaku kõrva taga

Vasaku kõrva taga on pidev häiriv valu, mis on kestnud juba umbes1,5 kuud. Teen kaelalihaste harjutusi ja kaela massaaži. Kõige häirivam on valu päeval. Natuke kiirgab ka kuklast ülespoole. Üldist peavalu ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla vasaku kuklanärvi ärritusega. põhjuseks tihti kaelalihaspinge seoses degeneratiivsete muutustega ülemistes kaelalülides ja diskides. Kaelaharjutused võivad aidata kuid paranemine võtab ...

Loe edasi

Sääre valu

Vasaku sääred mitu kuud valu kõndides , lamades annab ka tunda , katsudes sääre ülemine pool

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sääre valu selles eas on tihti seoses nimmelülidevahelise diski poolt tekitatud jala närvijuure arritusega, võimalikud aga on ka mitmed muud põhjused. Kui perearst ei aita võiks pöörduda neuroloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi

Seljavalu

16.03.2026 tehtud MRT uuringut lülisamba nimmeosast natiivis: L3/4, L4/5 vahemikes diski degeneratsioonile viitav T2-signaali langus, samades vahemikes tagasihoidlikud difuussed protrusioonid, mis olulist ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

MRT kirjelduse järgi esinevad nimmelülides ja diskides ealised degeneratiivsed muutused mis võivad aga ei pruugi põhjustada erinevaid vaevusi. Et saada selgust on vaja kirjeldada kaebusi ja läbida neuroloogiline ...

Loe edasi

Parkinson

Abikaasal on diagnoositud neli aastat tagasi Parkinsoni sündroom. Saab sellest ajast alates tabletiravi.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Parkinsoni haigus on kogu aju süvenev degeneratsioon ja võib vähehaaval viia mäluhäireteni, hallutsinatsioonide ja luulumõteteni. Ka ravimite kõrvaltoimed võivad siin kaasa mõjuda. Soovitav on rääkida ...

Loe edasi

Närvivalu vasemas köes.

Valu algas 18 pöeva tagasi abaluu tagant ja vasemas köes nyyd olnud.vöimkemine aitab.
Kas tänäpöeval saaks ja röndgeni ylesvötte.sooviks ju ikkagi ravida.vimovod ei muuda palju midagi.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringutele saab suunata perearst kui ravi ei toimi.

Dr. Pajos

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi