Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar

Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.

Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.

Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.

Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud. 

Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.

Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.

Autonoomne närvisüsteem

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Vöötohatise järgse rinnavalu ravi

Vöötohatist raviti ITK-s ja juba seal tekkis valu rindkere all. Närviarst pidas nõu teistega ja siis soovitati määrida rindkeret Nulbia kreemiga.
Kahjuks sellest ei olnud kasu.
Põhiaigus on ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravi on pikk ja spetsiifiline. Kõigepealt tuleks arstil veenduda kas diagnoos on õige. Vajalik on neuroloogi läbivaatus.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591

Loe edasi

Pearinglus

Tere! Olen mures pikalt kestnud pearingluse pärast!Olen kodus olnud juba 4 kuud,aga paranemine on minimaalne!

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla siiski sisekõrva tasakaaluorgani probleemiga mis nõuab erikäsitlust kuna ravimid siin eriti ei aita. Probleemi saab lahendada asjatundlik neuroloog.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Alaseljavalu

Tere! Otsustasin otsida abi Teilt Pöördusin perearsti juurde, sain füsioteraapiat. Praegu teen kodus samad harjutused, mõned tulid lisaks. Kuid probleem ei lahene. Mõlemad jalad nõrgad ja tuimad, kõndimisel ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi esinevad ealised degeneratiivsed muutused nii nimmelülikehades, nendevahelistes diskides kui ka neid kooshoidvates liigestes. Ravisoovitused nendest tõusvate probleemide korral on erinevad. ...

Loe edasi

Vasak näopool valutab

Tere.mure selline,et paar päeva tagasi hakkasid valud vasakus näopooles.vasakus lõualuus,nagu hambad valutaksid.kuna hommikul ärgates oli ka silma all turse,siis arvasingi et hambavalust.hamba arsti juures ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Näo turse räägib närvivalude vastu. Võimalikud on nii põskkoopa kui ka lõualuuliigese probleemid.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Mälu halvenemine

Püüan enda muret võimalikult täpselt ja lühidalt sõnastada.
Olen mures oma mälu halvenemise pärast. Viimasel ajal ei tule mul õigel hetkel meelde isegi kõige lihtsamad sõnad, eriti nimisõnad. Nimede ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Migreen ja süvenevad mäluhäired on eri probleemid. Peavaluhoogusid saab kindlasti leevendada kui lähete neuroloogi vastuvõtule. Mäluhäirete täpsustamine vajab ilmselt lisauuringuid milledele suunavad nii ...

Loe edasi

Tervis

Tere iiveldus kokkukukkumise tunne nagu seista püsti siis nagu kukuks pikali mis teha et seda enam pole ?. Ja mustad asjad jooksevad silma ees juba nii väsinud sellest

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Minge perearsti vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Nägemise järsk halvenemine

Peale seda kui reumatoloog kirjutas ravimi Fosavance tekkisid tugevad nägemisprobleemid, silmaarsti poolt olen kontrollitud ja ütles et kõik korras ja ma ei oska enam kuskilt abi otsida. Kas nägemise hägustumine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ravimi teabelehel on kirjas et tüsistuseks võib olla silmapõletik. Kui silmaarst seda eitab tuleb pöörduda reumatoloogide poole.

Dr. Ain Pajos
Neuroloog.

Loe edasi

Seljanärvi vigastus

Tere!
Kuna naaber on mul selline,
kes ise asju ajada ei oska,
siis küsin tema asemel:
Eelmine aasta ilmnes naabril
seljanärvi valu,millega ta
ei saanud enam midagi teha

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vastuse saamiseks tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Terav valu alaseljas koos liikumisvõimetusega

Tere!
Mul on seljavalud olnud juba teismelist saati. 13. aastaselt diagnoositi krooniline juveniilne artriit ja Plaquenili ning Trexaniga sai see väljaravitud. Kuni artriididiagnoosi saamiseni tegelesin ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Asi ilmselt ei lahene enne kui on teostatud vajalikud seljauuringud ja tehtud käik neuroloogi juurde. Kui äge valuhoog ja jala nõrkus kordub, või süvenevad põiehäired, soovitan pöörduda otse EMOsse uuringute ...

Loe edasi

Borrelioos

Varasem haiguslugu: Borrelioosi diagnoos ja ravi u 3 aastat tagasi.

(püsivad alates borrelioosist):
• Igapäevane kihelustunne, nagu sipelgad jookseksid naha all
• Tundehäired ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Sipelgate jooksu tunne esineb sageli seoses kroonilise ärevusega. Tuleks minna neuroloogi või psühhiaatri konsultatsioonile.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi